Koolinädal oli täitsa tavaline, nüüd on nagu enamvähem paigas mis tunde ma võtan ning jaapani keeles anti kaks päeva aega, et kirjand kirjutada, õnneks oli tegemist väga lihtsa teemaga, mis ei võtnud rohkem kui 40 minutit.

Reedel käisime tavalise gängiga (Kousaku, mina, Toma) ning uue tegelase Barboraga(Toma sõbrants, ka leedukas) esimest korda Izakayas, ehk Jaapani stiilis baaris, kus pidi ikka esimest korda sooja sake ära proovima, polnud suurem asi ausaltöelda, olen Tallinnaski paremat saanud, aga tegemist polnud ka mingi kalli kohaga.Istutakse madalate laudade ääres põrandal, julgemad istuvad jalgade peal, mina seda ei kannata eriti, ebamugav. Igatahes saime millalgi koju ka kõmbitud ja istusime veel enne kojuminekut ühika taga tiigi ääres ja puhusime juttu. Kui lõpuks igaüks koju läks, siis ma otsustasin veel korraks kodus arvutisse kiigata, et äkki on miskit huvitavat, aga huvitav oli hoopis midagi muud. Nimelt laua taha istudes hakkas kõik äkitselt rappuma ja päris kõvasti, kestis ainult mõni 3-4 sekundit kui sedagi. Jube lahe oli ausaltöeldes, esimene kogemus on nüüd käes. Epitsenter oli minu prefektuuris - Ibaraki, kuskil 4.9 palline kuulujuttude järgi.

Laupäeva öösel käisime suurema pundiga karaokes, seitse tundi, ma imestan, et mul veel täna hommikul hääl alles on. Kogun täna energiat, et homme Tsukuba mäge vallutama minna!