久しぶり！(loe:hisashiburi - ütlevad tavaliselt tuttavad/sõbrad üksteisele, kui pole pikemat aega suhelnud/näinud jms). Päris soiku ei saa ka jätta seda siin, väga palju huvitavat pole juhtunud pärast viimast blogiposti, eks vist sellepärast ei ole kirjutanud ka, tavaline igapäevaelu, a'la kool-koju ei ole vist väga huvitav lugeda või peaks sellest ka kirjutama? Tegelikult ma ei suuda meenutada, kas ma juba olen oma ainetest midagi rääkinud ka või mitte, ei suvatse uurida, läheb kaks korda siis läheb, kordamine on tarkuse ema blabla.

Seda ma vist mainisin ennist, et ma keeletaseme testil sain tasemeks kõige kõrgemast üks aste allapoole, kuigi ma usun, et ma saaks ka kõrgeimates ilusti hakkama. Kahe ülemise taseme inimestel on jaapani keel neljaks osaks jaotatud, st jaapani keel on valikuline, kas tahad võtta või mitte kindlale keeleaspektile keskenduvat klassi, miinimum 8 loengut peab olema kirjas ühe nädala kohta. Madalamatel tasemetel on kõik keele osad koos, seega nad ei saa valida mida võtta ja mida mitte.

Minu tunniplaan näeb välja selline:

Esmaspäev - jaapani keel(grammatika) - täielik viimasel aastal õpitu kordamine, nagu enamus mu jaapani keele klassidest, aga sellegipoolest kasulik ja kinnistav.

Teisipäev - nagu ühe mündi kaks külge, esimene loeng on jaapani keel(kuulamine&rääkimine), mis tegelikult ei ole kuulamine ja rääkimine... raske juhus, põhimõtteliselt on see videoprojektiklass kui selline, peame gruppides mingist ühiskonna probleemist või millest iganes küsitluse tegema suvalistelt inimestelt ja seda filmima ning midagi kokku klopsima, lamp, ma pigem teeks reaalseid kuulamis-rääkimisharjutusi või miskit.
2x lingvistilist antropoloogiat, tõenäoliselt mu lemmik, õpetaja on jaapanlanna, aga väga hea inglise keelega ning üldse loengu ülesehitus, materjal ja muu on kõik super, ei saa millegi kallal nuriseda.

Kolmapäev - jaapani keel(lugemine&kirjutamine), asjalik, kind of.. TLÜ-s anti meile juba semestri alguses esseede tähtajad ja teemad teada ja esseede vahel oli lausa mõned kuud, kuid siin käib asi sedaviisi, et kolmapäeva klassi lõpus antakse essee teema ja sama nädala reedeks olgu olla :D! Teemasid muidugi väga võrrelda ei saa, kui meil oli 800 märgiline arutlev essee, siin aga enamasti 400-600 märki(400 on 1 a4) ja enda arvamusega seotud teemad, alguses kohutas küll veidi, aga ei võta tükki küljest.

Neljapäev - sotsiaalteadus ja migratsioon, nojah, see loeng on kaheks jaotatud, sellises järjekorras nagu kirjutasin, esimene pool sai üleelmine nädal juba läbi, materjal on huvitav, aga õppejõud andis seda väga segaselt ja kuivalt edasi, migratsiooni osa tundub olevat põnevam.

Reede - jaapani keel(hiina märgid) - tõenäoliselt kõige kasulikum klass kordamise mõistes, mu viimase aasta märgiõpe oli väga motivatsioonitu ja see väljendus mu jaapani keele lõpueksamis ka ilusti, seega siin püüan rohkem!

Selline ta välja näeb, üsna minimalistlik(tegelt ongi miinimum). Äkki keegi mõtleb, et miks ma näiteks jaapani kultuuriga või ühiskonnaga seotud loenguid ei võta? Sest neid kahjuks pole, vähemalt selliseid mida ma võtta tahaks, kõik on ülimalt üldine ja pealiskaudne, ma olen palju detailsemaid, kindlal teemal põhinevaid loenguid TLÜs harjunud võtma, seega pole eriti ahvatlev.

Homme kirjutan nädalavahetuse piknikust ja panen pilte ka, et ikka püsivust natukenegi üleval hoida. Täna on veel plaanis Kosaku ja Pillega(äkki) karrit teha ja filmi vaadata.

PS! Ma utsitaks teid natuke küsimusi esitama või soovitusi andma, et millest võiks kirjutada?

Päris suur lünk on blogisse tekkinud viimasel ajal.. Igatahes, 26. oktoobril toimus halloweeni pidu! Läksime Pillega koos Tokyosse, see päev oli isegi üpris selge ilm, nägi Tokyo osalist linnapilti ka, näiteks Tokyo Skytreed ja muud sellist, see ei lakka mind kunagi hämmastamast. Tokyos saime Akiga kokku, läksime edasi Akihabarasse(igasuguse fänluse ja elektroonika Meka Tokyos), et soetada endale Don Quiotest kostüümid, mis olid muide IDIOOTSELT KALLID. Minu kostüüm maksis umb 37,5 euri ümberarvestatult ja tegemist oli pelgalt musta kombekaga, millel on luukere peale joonistatud ning kaks kinnast, uskumatu. See oli veel üks odavamatest, kallimad, mis ma nägin, olid nii 220+ euri ja ega needki väga vaimustavad tegelikult polnud. Kousaku ühines ka Tokyos meiega ning ostis sama kostüümi ja näomaalingute jaoks värve..

Tegelt ma mõtlesin praegu ümber, et kogu aeg oma joomingutest kirjutada on natuke idiootne, kirjutaks millestki muust ka!

Üleeile hakkas Tsukuba kooli festival kooli 40. sünnipäeva puhul, rahvast tuli üle linna kokku ja iga päev olid inimeste hordid üle terve kampuse. Esimene päev polnud eriti paljulubav, ainult toidutelgid ja muud nagu midagi ei toimunudki väga, seega olin natuke pettunud. Seevastu eile oli jällegi väga äge - kahel laval toimusid erinevad etteasted, a-capella laulugrupid, bändid ja ka traditsioonilisemat muusikat jne, õhtu pärl minu jaoks oli pooleteisttunnine tantsushow, lihtsalt uskumatu kui palju erinevaid gruppe ja tantsijaid oli, iga järgnev 5 minutit oli vägevam kui eelmine, filmisin nii palju, et terve mälukaart sai täis, siia ma kahjuks midagi panema ei hakka, sest see võtaks terve igaviku üles laadimiseks. Mõngingaid pilte tegin ka õnneks.

Täna magasin festivali täiesti maha, kuna olin unustanud telefoni laadima panna ja äratuskell ei helisenud. Jõudsin ainult Kousakuga kokku saada, et kunstinäitusel ära käia, tema enda kalligraafia oli ka seal näitusel üleval, väga äge! Kell 4 hakati juba otsi kokku tõmbama ja vihma hakkas ka sadama, viimasel ajal väga tihedalt, vähemalt sain parimad palad ära vaadatud.

Täna juhtus selline huvitav asi, et üks Usbekistani tüüp otsustas süüa teha ja kutsus lihtsalt inimesi ühikast kokku, see oli väga noobel ettevõtmine minumeelest, ühendas rohkem siinseis elanikke kindlasti.