Alati kui blogiposti alustan, tuleb kuidagi loomulikul kombel "Ärkasin täna ....", jah, ärkasin täna tõesti ja kell 7 punkti pealt, et jõuda kokkulepitud ajaks oma kampuse keskuse ette. Eelmine päev sai Pillega kokku lepitud, et lähme koos elukohta kinnitama linnavalitsusse ning peale seda panka. Pillega koos olid veel kolm tüdrukut, esimene Hiinast, teine Ukrainast, kolmas Bulgaariast, viimased kaks räägivad omavahel vene keelt, meie Pillega jälle eesti keelt, polegi väga teistsugune kui meil Eestis :D. Igatahes tuli minu üllatuseks tuli meile autoga järgi kellegi tuutor nimega Yui . Autoomanik oli esmapilgul natuke mures, sest ei oodanud, et selline kari välismaalasi talle autosse tahab ronida, kuid mahtusime ära.. mina sain isegi ette istuma, kuna siiski meesterahvas ja natuke suurema kehaga, õnneks, haha.
Linnavalitsus oli palju kaugemal kui ma arvasin. Samuti oli linnavalitsuse hoone ette enne meid jõudnud Miyu, kes õppis üpris tükk aega Eestis magistrina ja andis isegi jaapani keele tunde keskkoolikatele. Saime oma elukohad kinnitatud ja ma tegin ühtlasi ära ka tervisekindlustuse. Pangast kõndisime edasi samasse rongijaama, millest ma paar päeva tagasi pildi panin, tundus tuttav koht küll. Sealt edasi panime rongiga Tsukuba keskuse poole, tegelt on see nagu rong-metroo hübriidi moodi asi. Naljakas on see, et kui rong maa-alusesse Tsukuba jaama sõidab, siis lähevad kõrvad lukku nagu lennukis. Pangas läks natukene kauem aega, kui linnavalitsuses, kuid kõik läks päris sujuvalt ning peaksin nüüd nädalakese jooksul endale pangakaardi saama.
Pangast väljudes leidsid kõik, et keegi pole hommikust saati midagi söönud ja kell oli juba üle 12. Miyu ja Yui otsustasid meid keskusesse sööma viia. Ma nägin esimest korda elus sellist kohta, kus ühes suures söögikohas on mitu erinevat firmat, nagu üks söökla nö ning ääres on siis igasugu Subway'd ja Jaapanis populaarne Mossburger jne, umbes 5-6 tükki lugesin neid kokku. Tellisime Pillega Butadon-i, e. sealiha riisi ja noriga. Väga maitsev oli, lisaks anti kaasa üks pisike kausitäis misosuppi, umbes sarnane nagu meil sushi-catis saab, aga veidi rohkem asju oli sisse lisatud, ning maitse oli ka veidi parem.
Kõhud täis - suundusime bussijaama poole, et tagasi ülikooli lähistele sõita, kuna ma pidin Chuuta-Taishi-Mocchaniga kokku saama enne enda osakonna orienteerumist. Rääkisin temaga sellest nime asjast ja palusin vabandust ning saime hea kõhutäie naerda, nüüd kutsun teda siis tema väidetava keskkooli hüüdnimega - Mocchan. Igatahes, orienteerumine oli jaapani keeles ja ma arvan, et päris paljud tegid suuri silmi, sest ega tuutoridki (ka minu oma) inglise keelt ju ei räägi, et pärast ümber jutustada, oeh. Enamvähem sain aru igatahes.
Pärast orienteerumist oli veel vaja siiani kõige kulukam operatsioon ette võtta - maksta ära ühika rent. Vot see pani küll ohkama, esimene rent läks 49,520 jeeni, e. ümberarvestades 371 eurot, veelkord oeh. Ma olen tänaseks neljandat päeva Jaapani pinnal ja juba on praktiliselt 2/3 rahast läinud. Õnneks on nüüd (vist?) kõik suuremad vajalikud maksud tehtud ja pean ülejäänud rahaga praktiliselt oktoobri lõpuni ära elama. Muidugi ei pääse ju eluks vajaliku soetamisest.
Seda maksmise protsessi tehakse muide postkontoris, mitte pangas. Seal samas ees kohtusin teist korda ühe Rootsi kutiga (mustanahaline, muidu te arvate, et mingi kena blond Sverige pojke) kellega kohtusin elektritarvete poes. Tema ja ta tuutori olukord on ikka päris jube, ta ei räägi sõnagi jaapani keelt ja tuutor ei räägi omakorda inglise keelt. Ma veel mõtlesin, et mul on raske. Igatahes täna on olnud igati äge päev ja ilm on ka mõnus, selline perfektne suveilm eestlase jaoks - taevas on selge, päike paistab, päikese käes on soe, varjus paras. Kuna on reede, siis mõtlesime Pille ja veel osadega õhtul välja avastama minna, äkki leiame mõne baari või izakaya (jaapani stiilis baar enam-vähem) kus peale paberite alla uppumist üks jook teha, võib-olla natuke rohkem. Praeguseks kõik!
Pildid panen facebooki nüüdsest, kui midagi väga erilist leian mis blogiga kokku võiks käija, siis leiab siit ka miskit.
No comments:
Post a Comment