Kliima ja muud nalja

Kell 10 hommikul käib uksel kerge koputus - Chuta oli jaapanlasliku täpsusega kohal, ma isegi kahtlen, et ta ootas, et kell 10 kukuks :D. Läksime linna uurima ja vaatama mida võiks vaja minna. Sõitsime bussiga ühikast Tsukuba kesklinna (umb 10-12 min) ja seejärel läksime rongi peale, see oli ühtlasi mu esimene kord jaapanis rongiga sõita. Tulime mõne peatuse möödudes maha ning suundusime elektitarvete poe poole. Kuskile vahepeale jäi pisike pood nimega FamilyMart, also known as Famima. Peale Naritat lubasin endale, et neid teesid ei osta enam, pean oma sõnu sööma.

Kuna 25.09 oli ulmeliselt palav ilm kõrge niiskuse tõttu, siis ei suuda väga üle 15 minuti ilma joogi rüüpmiseta olla, seega seal samas Famimas jäin joogileti juures seisma, sama tegi ka Chuta. Küsisin talt, et mida tema mulle soovitaks, jaapanlane ikka peaks teadma ju, ainult minusugune loll välismaalane ostab mingit rõvedat mõru teed. Ta osutas üle teepudeli peale öeldes, et "See peaks vist hea olema", hetk hiljem krabas endale teise pudeli. Samuti ostsin endale läbipaistva vihmavarju, mõnus asi, näeb ka ikka kuhu suunda liigud ja kes vastu tuleb kui tugev vihm on. Tegime pudelid lahti ja peale esimest lonksu mõtlesin, et paneks talle selle pudeliga vastu pead, see oli veel halvem kui see lennujaamast ostetud jook, enda joogi peale tegi ta ka üpris hapu nägu, see pakkus mulle pisutki rahulolu, et mina ei ole ainuke, kes kannatab. 

Elektroonikapoest soetasin endale netikaabli, keedukannu, kõige odavama mikrolaineahju ning puhuri. Ostud tehtud, väljusime, ning minule hakkas kohe silma McDonaldsi taevapoolekõrguv post. Seda nähes meenus Nukke-sensei öeldu, et Jaapani McDonaldsi toit on palju etem sellest, mis meil Eestis on, mul ei jäänud muud üle kui järgi proovida. Tegelikult maitses ta ikkagi enamvähem samamoodi, oli mingeid teatud asju mida meil on ja neil pole, näiteks kanaburks! Hiljem tulin selle peale, et Jaapani mäkis pole friikartulid nii õlist nõretavad ja burger on ka kuidagi vähem rasvasem.

Peale elektritarvete soetasin endale veel mingi kardinajupi, mis ei kata tervet akent kinni ning ühe suure kausi 100 jeeni poest.

Õhtupoole sadas nii tugevalt, et ei olnud isegi võimalust poodi minna. Lähim supermarket on mingi 30 minuti kõnnaku kaugusele, keegi mulle Eestist jalgratast ei taha saata? Või hoopis teete korjanduse? Käisin uurisin Toma (Leedu tüdruk) toa ka üle ja pean nentima, et tal on ägedam tuba kui mul, paremini varustatud - kliimaseade ja puha, ent väga minimaalsel määral pisem ning ta maksab kuus 14,XXX jeeni, mina aga 17,100, ajab sita keema küll vabandust väga.

26.09 Chuuta Chuuta?!

Ärkasin 7:45, sain Tomaga kuskil 8:15 kokku ning suundusime edasi kooli poole, et jaapani keele oskuse määramiseks test teha. Ma ei leidnud, et see test keeletaseme määrmise jaoks väga efektiivne oleks, aga mis seal ikka. Peale testi sain "Chuutaga" kokku. Jutumärgid sellepärast, et mul oli väike arusaamatus, kuna Jaapanis on tõesti olemas mehe nimi "Chuuta", aga samuti on ka tuutori hääldus chuuta, lihtsalt teises tähestikus. Naljakaks teeb asja see, et ta on minust 2 aastat noorem, esimest aastat ülikoolis ja ma kutsun teda hellitavalt "Chuuta-kun", -kun liitega kutsutakse tavaliselt endast nooremaid inimesi, kui tegemist on meestega. Long story short: ma olen teda mitu päeva kutsunud tuutorikeseks ja ta pole mulle sõnagi selle kohta öelnud, oeh, ma ei tea kas nutta või naerda. Pärisnimi on tal hoopis Taishi.

Sain täna supermarketist vett ostetud lõpuks ometi, siiani olen joogiautomaatidest umbes 110 jeeni tüki eest vett ostnud iga päev 1-2 pudelit. Samas tundub, et kraanivesi kõlbab ka, jaapanlased ise räägivad, et neile ei meeldi see maitse, aga reostust jms ei maini keegi, vast ei ole siis. Nuudlid on tasemel, saab ikka päris vägeva roa. Magustoidud on ka huvitavad. Lihtlaused on ka toredad.

Täna toimus veel orienteerumine, jagati infot igasugu asjaajamiste kohta, räägiti tähtaegadest ja jaapani keele rühmadest, põhimõtteliselt sama jutt mis ma juba suvel postiga sain. Aga asjalikku ja eluks vajalikku oli muidugi ka. Orienteerumisel nägin Pillet, magister samal erialal mis mina. Jooksin muidugi esimesel vaheajal temaga jutustama, et saaks eesti keelt rääkida kellegagi. Sain teada, et Pille elab mu kõrvalmajas ning tal on samasugune tuba nagu Tomalgi, olin natuke kade jälle. Peale orienteerumist sain koju ja istun siin pimedas nüüd, peale viite on nagu meil peale üheksat. Samuti on keegi härra konn mu ühika taga olevasse tiiki elama tulnud, toob aeg-ajalt esile paar võimast krooksu ja siis kogub ennast umbes pool tundi, et tegevust korrata. Tsikaadid siristavad ikka vapralt edasi ja ühika lähistel tegutseb mingi kasside gäng, that's all folks.